Hosting ehk maakeeli veebimajutus on kodulehe juures see osa, millest keegi ei räägi enne, kui midagi katki läheb. Domeenist räägitakse, sest see on aadress, disainist räägitakse, sest see on silmaga nähtav. Hosting aga istub kuskil serveriruumis, teeb vaikselt oma tuima tööd ja märkad teda alles siis, kui leht on ühel päeval maas ja sina kaotad kliente (loe: raha).
Mina olen selle teemaga nii kaua (alates 2009 Eesti suurimas hostingufirmas Zone.ee ja nüüd selle tütres Soomes – SpeedZone) tegelenud, et ma ei mäleta enam, mis tunne on mitte aru saada. Seega proovin siin kirjutada nii, nagu seletaksin seda inimesele, kes on just küsinud “aga kus see leht siis päriselt on?”. See on tegelikult väga hea küsimus ja vastus on lihtsam, kui arvad.
Kui sa pole veel lugenud, millest koduleht üldse koosneb (domeen, hosting ja CMS), siis alusta sellest artiklist, sest see siin on selle laiendus. Ja kui WordPress on sulle veel võõras, siis on see artikkel abiks.
Lühike vastus
Hosting on koht, kus sinu kodulehe failid elavad ja kust nad külastajale kätte antakse. Päris arvuti, mis töötab ööpäev läbi kellegi serveriruumis ja on internetiga ühendatud ehk siis sa ei osta seda arvutit, vaid rendid sealt ruumi. Tänapäeval leidub veel kodulehearendajaid, kellel on oma “kast” kodus, kus ta majutab oma kliente, aga see on teema, mida ma ei kommenteeri, kuna see on Apple vs Android vaidlus, mis raiskab ainult bitte ja “internet saab siis otsa”…
Eelpool mainitud kodulehe olemuse artikli põhjal on domeen aadress ja hosting on ruum, kus pood asub, ja CMS on kassa- ja riiulisüsteem. Kui ruumi pole, siis ei ole kus poodi pidada, ükskõik kui kena silt uksel ka ei ole.
Miks mitte lihtsalt oma arvutis hoida?
Küsimus ei ole rumal, ja vastus on lihtne: sinu arvuti läheb vahel katki, uueneb, internet katkeb, elekter läeb ära või kass kõnnib üle klaviatuuri ja ajab kohvi klaviatuurile. Eduka kodulehe puhul peab aga kõik töötama 24/7/365, isegi kell kolm öösel, kui sa magad ja kuskil maailmas on keegi, kes tahab su toodet/teenust osta.
Hostingufirma jaoks on selle eest hoolitsemine nende põhitegevus: varutoide, kiire internetiühendus, dubleeritud ühendusd, jahutus ja inimesed, kes lähevad serveriruumi ükskõik millal, et probleem lahendada. Sina maksad selle eest mõned eurod kuus ja magad rahus õndsat und. Enamasti. 99,9% (kes teab, see teab).
Mida sa hosting-pakkumisest üldse ostad?
Pakkumine tundub keeruline, aga sisuliselt ostad sa neli asja:
- Ruum (kettamaht), kuhu mahuvad lehe failid, andmebaasid ja pildid.
- Võimsus (protsessor ja mälu), mis otsustab, kui kiiresti leht vastab ja kui palju külastajaid korraga kannatab.
- Ühendus ehk liiklus, mis näitab, kui palju andmeid võib lehelt välja minna.
- Teenindus: varundus, turvalisus, tugi ja serveri hooldus.
Kui kellegi pakkumises on ainult esimene (hästi palju ruumi) ja ülejäänutest vaikitakse, siis on see esimene punane lipuke.
Hostingu neli peamist tüüpi, ja veel üks
Siin hakkavad algajad tavaliselt kukalt sügama, et mis nendele siis sobiks:
1. Jagatud hosting (shared hosting, soome keeles webhotelli)
Sa jagad serverit paljude teiste lehtedega ehk siis nagu elaks kortermajas suvas ühes korteris: odav ja mugav, aga kui naaber teeb remonti, siis kuuled seda sina ka. See sobib enamikule väikestele lehtedele, blogidele ja visiitkaartidele ja see ongi koht, kus enamik alustab ja nendele ka sellest piisab. Alustuseks.
2. Hallatud WordPressi hosting (managed WordPress)
Sama põhimõte, aga serveri on häälestatud just WordPressi jaoks, lisaks on ka WordPress sinna juba paigladatud ning kogu hooldus on suures osas hostingufirma käes. See on nagu korter, kus majahoidja tegeleb ka sinu ukseluku ja torudega. Hind on tavaliselt kõrgem, aga sa ei pea ise kõike jälgima. Samas on enamus kvaliteetsete hostingupakkujate serverid juba WordPressi optimaalseks jooksutamiseks optimeeritud ja WordPress hosting on rohkem turundusteema (loe: rohkem raha).
3. VPS ja pilveserver
Sa saad serveri, mis on jagatud virtuaalselt ja kuhu sa teed ise seadistused. See on nagu oma maja: palju vabadust, aga ka kõik tööd on sinu, ja kui torud lähevad katki, siis helistad iseendale. Sobib arendajatele ja suurematele lehtedele. Algajale tavaliselt mitte. KUID, näiteks Zones/SpeedZones on ka hallatud VPS, ehk siis kliendil on sama halduspaneel ja võimalused, mis tavalises jagatud majutuses, kus elu palju lihtsam.
4. Privaatserver
Terve füüsiline server ainult sulle, inglise keeles dedicated hosting. Kindlasti mitte algaja valik, ja kui kuuled kedagi seda väikefirmale müümas, siis küsi, kas ta on ikka 110% kindel.
Lihtne soovitus: kui sa alles alustad, siis vali jagatud hosting või hallatud WordPressi hosting. Mõlemast saad hiljem suuremale üle minna.
5. Serveri majutus
Samas on kliendil võimalus ka enda server andmekeskusesse viia (server housing), mis tähendab, et server kuulub sulle, aga see asub hostingufirma andmekeskuses. Sa ostad ise riistvara ja viid selle sinna, ning firma annab selle jaoks kapiruumi, elektri, jahutuse, internetiühenduse ja füüsilise turvalisuse. Aga kogu muu on su enda orkestreerida.
Kui palju veebimajutus maksab?
| Hostingu tüüp | Kellele sobib | Hind kuus (esimene aasta) | Hind kuus (pikendamisel) | Hooldus |
|---|---|---|---|---|
| Webhotelli | Väike leht, blogi, visiitkaart | al 3€ | al 6€ | Põhiline, hostingufirma |
| Hallatud WordPress | WordPressi leht, mille hooldust ei taha ise teha | al 9€ | al 9€ | Suures osas hostingufirma |
| VPS / pilveserver | Suurem leht, arendaja | al 6€ | al 6€ | Sinu enda |
| Privaatserver | Suur liiklus, spetsiifilised nõuded | al 200€ | al 200€ | Sinu enda |
| Housing | Oma IT-meeskond, oma riistvara | al 200€ | al 200€ | Sinu enda |
Zones/SpeedZones on ka Hallatud VPS ja Privaatserverid (Soomes mitte), millede hinnad algavad vastavalt 130€ ja 300 eurost.
NB! Hinnad ilma käibemaksuta.
Hindadest kirjutasin ka pikema loo Veebilehe hostingu hind – miks 9 €/kuus tundub kallis, kuigi see on üks odavamaid äri kulusid, mida tasuks lisaks lugeda.
Mida hostingut valides jälgida?
Siin on viis asja, mis on tegelikult olulised, ja mille järgi pakkumist hinnata.
1. Kiirus
Aeglane hosting tähendab aeglast lehte, ja aeglane leht kaotab külastajaid enne, kui sisu nähtavale jõuab. Selle kohta, miks see oluline on, kirjutasin 5-sekundi testi ja pogo-stickingu artiklis. Kiiruse kohta pole mõtet uskuda ainult reklaami, vaid proovi oma lehte tõesti testida.
2. Töökindlus (uptime)
Hostingufirmad lubavad tavaliselt “99,9% töökindlust”. See kõlab suurepäraselt, aga tähendab umbes 8-9 tundi seisakut aastas, ja see on lubadus, mitte garantii. Vaata, kas kokkuleppes on ka hüvitis, kui lubadust ei täideta, ja kas tugi vastab päris inimesena.
3. Varundus
Küsimus, mida enamik ei küsi enne, kui on hilja: kas varundus on olemas, kui tihti seda tehakse ja kas seda saab taastada? Pea meeles ka seda, et varundus (varukoopiad) samas serveris, kus leht ise elab, ei ole päris varundus. Kui server hävib, hävib ka varukoopia. Kvaliteetsetel hostingupakkujatel on aga varukoopiatest varukoopiad 😉
4. Turvalisus ja SSL
HTTPS-sertifikaat ehk see lukk aadressiribal peaks olema hinna sees ja paigaldatud automaatselt. Kui selle eest tahetakse lisaraha, siis vali mõni teine, kellel see tasuta hinnas.
5. Klienditugi
See on see koht, kus odav hosting tavaliselt kokku hoiab ja kannatajaks oled SINA. Kui leht on öösel maas, siis kas tugi vastab eesti keeles, soome keeles, inglise keeles või ei vasta üldse? Proovi enne ostmist esitada neile üks küsimus ja vaata, kui kiiresti ja kui arusaadavalt vastus tuleb.
Viis lõksu, mida algaja märkab liiga hilja
- “Esimene aasta soodsalt”. Reklaamihind kehtib tavaliselt ainult alguses ja uuendamisel on hind märgatavalt kõrgem, seega vaata pikendamise hinda enne, kui ostad.
- “Piiramatu” ruum või liiklus. Piiramatu tähendab tavaliselt, et on mõistlik kasutuspiir, mis on lepingu lõpus väikese kirjaga. Loe see läbi, et hilisemaid ebameeldivusi ootamatu suure arve näol vältida.
- Domeen ja hosting ühe arendaja/veebiagentuuri juures. See on iseenesest mugav, kui nad sinu kodulehe eest hoolitsevad, aga kui midagi halba (firma likvideeritakse, arendaja kaob ära) juhtub, siis oleks väga hea, kui teenused asuvad hostingfirmas sinu kontol. SpeedZones saad näiteks oma teenuseid arendajale/veebiagentuurile delegeerida ja sinu mugav elu jätkub, aga ilma riskideta.
- Liiga suur pakett “igaks juhuks”. Väike leht ei vaja suurt serverit, seega alusta väiksemast ja kasvata, kui vaja. See käib üldjuhul korralike teenusepakkujate juures hiireklikiga.
Kuidas hosting seostub SEO ja tehisintellektiga?
Hosting ei too sulle liiklust, aga see võib selle ära võtta, sest:
- Kiirus mõjutab nii külastajaid kui ka seda, kuidas otsingumootorid su lehte hindavad.
- Seisakud tähendavad, et robot tuleb sinu lehele ja leiab tühja koha. Kui see kordub, hakkab see halvasti mõjuma.
- Ligipääs robotitele sõltub failist, mis asub just hostingus: robots.txt. Kui see blokeerib vale roboti, siis ei loe sind ei Google ega tehisintellekt.
- Mõõtmine algab sellest, et sul on analüütika ja kui sul seda veel pole alusta Google Analyticsi paigaldamisest.
Kui tahad kogu sellest suuremat pilti, siis loe SEO vs GEO.
Mis siis, kui tahan hostingut vahetada?
See on võimalik, aga mitte alati valutu, sest tehniliselt tuleb lehe failid ja andmebaas viia uude kohta ning suunata domeen uuele serverile või siis ka domeen uude hostingusse kolida (isiklikult soovitan viimast, kuna siis on teenused kenasti ühes kohas ja nende haldamine tunduvalt hõlpsam).
Kui sul on WordPress, saab seda sageli teha pluginaga või hostingufirma abiga. Mida kolimisel kaasa saab võtta ja mida mitte, kirjutasin siin: kuidas koduleht teise platvormi kolida.
Kogu hostingu (emailid, WordPress või muu CMS) kolivad juba paljud hostingufirmad sh SpeedZone kliendi eest tasuta, sest siis on 100% kindel, et koduleht ka uues serveris tööle hakkab. Samas osad hostingufirmad ja ka arendajad/veebibürood kasutavad inimeste teadmatust ära ning koorivad kolimisega korraliku raha.
Mis on minu lihtne soovitus?
Kui sa ei taha lugeda rohkem kui seda viimast lõiku, siis:
- Alusta väikesest paketist, mis lubab kasvada.
- Vaata uuendamise hinda, mitte ainult esimest aastat.
- Küsi varunduse kohta ja kontrolli, et seda saab taastada.
- Proovi kliendituge enne, kui seda päriselt vaja läheb.
- Hoia domeen oma nimel, sõltumata sellest, kus hosting on.
Korduma kippuvad küsimused
Mis on hosting?
Hosting on serveriruum, kus sinu kodulehe failid asuvad ja kust need külastajale kätte antakse. Ilma hostinguta ei ole su leht internetis nähtav.
Kas hosting ja domeen on sama asi?
Ei. Domeen on sinu lehe aadress, hosting on koht, kus leht tegelikult asub. Mõlemad on vaja, ja need võivad olla eri firmade juures.
Kui palju hosting maksab?
Hind sõltub paketist ja pakkujast, ja algajale sobivad paketid on tavaliselt mõne euro piires kuus. Vaata alati ka pikendamise hinda, mitte ainult esimest aastat.
Kas ma saan kodulehe ilma hostinguta?
Teenused nagu Wix või Squarespace sisaldavad hostingut paketis, nii et sa ei osta seda eraldi. See on mugav, aga lehe kolimine mujale on tavaliselt keerulisem.
Mis juhtub, kui hostingu eest maksmata jätta?
Leht läheb tavaliselt maha ja pärast pikemat aega võidakse failid kustutada. Seepärast tasub veenduda, et makseandmed on ajakohased ja pikendus on teadlikult valitud.
Kas hostingut saab vahetada?
Jah. Faile ja andmebaasi saab uude serverisse kolida, aga see nõuab hoolt ja varundust. Tee alati varukoopia enne kolimist.